Aasta eesmärkide püstitamine...tegijal juhtub!

No nii...aasta teine päev. Mida te sellisel külmal laupäeval tegite?

Hommikul ärgates paistis küll päike, aga külmakraade oli lausa 15. Selline korralik krõbe talveilm, mida kodus kuuma hommikukohviga diivanil saaks(ja oleks megamõnna!) sajaga nautida, onju!

Jah, ma ütlesin, et OLEKS ja SAAKS? Sest mina ei saa....alati kui hakatakse rääkima mingisugustest uus-aasta lubadustest ja eesmärkidest, mõtlen endamisi, et no mis see aasta numbrivahetus siis nüüd nii suur asi ikka on. Minu jaoks on pigem suurem muutus mu oma sünnipäev. Alati tehakse suuri plaane just vana-aasta viimastel päevadel ....uuel aastal enam ei joo, loobun suitsetamisest, hakkan tervislikult toituma ja korralikult trennis käima, jne. jne.

Nojah, tegin siis minagi sel aastavahetusel erandi...ja püstitasin endale mõned eesmärgid aastaks 2016. Ühe täitsin juba eile..alustasin selle blogiga...ja teise eesmärgi täitmist alustasin just täna!

Kiusatus selle eesmärgi täitmise alustamist edasi lükata, oli väga suur, aga kuidagi kõrgel on motivatsioon nendel esimestel aasta päevadel! Ahaa..äkki sellepärast püstitatakse uusi ja suuri eesmärke enne uut aastat?!

Anyway...minu teine eesmärk uueks aastaks on seotud minu hobiga ja suure armastusega jooksmise vastu. Nimelt lubasin endale, et sellel aastal proovin jooksmas käija kolm korda nädalas ja võtan osa vähemalt 10 jooksuvõistlusest!! Jah, just võistlusest, ma isegi ei tea, miks... võibolla proovin taaskogeda seda supper tunnet, mis noorena sain, kui kergejõustiku võistlustel käisin ning võidumedaleid koju tõin. ...Või tahan näha, millise füüsilise vormi on võimalik veel minu vanuses saavutada...
Täna toimuski Nõmmel selle aasta esimene jooks - Jooks Uude Aastasse. Kuna ma olin juba osalustasu maksnud, siis vaatamata igasugustele vabandustele ja ettekäänetele, mida ma tuua proovisin (liiga külm ilm, mitte piisav vorm, sõbranna mitte ühinemine, jne), ajasin ennast kella 11.30ks kohale... Päris hull mõte ikka....aga no ma olen juba kord selline järjekindel...

Start anti paar minutit enne 12, sest õues oli tõesti külm...sellise krõbeda ilmaga oli jooksma tulnud vaid kuraditosin hullu (minuga kaasa arvatud). Naisi vaid kaks... noh, taas võimalus saada auhinnaline koht!! Ihihiiii! ;) Rada ma ei tundnud, kuid arvestades, et olen Nõmmel jooksmas käinud, ei osanud midagi karta...
Tahan teile lühidalt kirjeldada, mida tundsin, kui olin suutnud teistega tempot hoida esimesed 500m ja algamas oli esimene tõus! Kõigepealt muidugi olid mu jalad nagu puupakud...kas külmast või liigsest tempost, ma ei tea..teiseks ..näpud külmetasid fliis kinnaste sees nii et ma ei tundnudki neid ja kolmandaks, kurgus oli vere-külma õhu-ja nutumaik! Kui olin läbinud 2 km, siis teisi enam näha polnud...sain joosta uhkes üksinduses ja omas tempos.... Vahepeal mõtlesin, et jätaks pooleli, ja siis jälle et ma pole ju loobuja... siis olid tänavanurkadel kontroll onukesed, kes armsalt head uut aastat soovisid ja kaasa elasid... kuni saabuski viimane kilomeeter...ahh, mäest alla..nii mõnus, paar kurvi ja lõpusirge!! Jee, ma jaksasin ja kusjuures, mu aeg isegi oli täiesti normaalne 27,19. Loomulikult olin ma täiesti viimane, aga kuna naisi oli vaid kaks, siis sain auhinnalise teise koha. Kusjuures auhinnaks oli päris suur kotitäis igasugust manti...

Muidugi kui ma vaatasin, mis ajaga teised lõpetasid, siis ma ei suutnud ära imestada....amatööride tase on ikka megakõrge...joosta 5km 21min (naised) ja 17min (mehed), tähendab 3-4min kilomeetri kohta. Minu tase on praegu 5-6min vahel.

Aga teate...tegelikult on mul megahea tunne...MA SAIN HAKKAMA! Ja 10st üks on tehtud, ja seda 2. päeval...mul on aega 354 päeva, et osa võtta 9st jooksust! Järgmine jooksuvõistlus silmapiiril on alles aprillis...nii et kallid sõbrad, kui te kuulete või näete või veel parem , olete osa võtmas mingisugusest jooksuvõistlusest, palun andke mulle teada - olen käpp ja teeme seda koos!

Tegelikult juhtus täna veel üks asi, mida ma aga teiega veel jagada ei saa (loe. ei julge). Proovin selle ennem ise ära lahendada ja siis jagan seda teiega ka.
Aga see mis täna juhtus, pani mind mõtlema selle peale, et vist ikka on tõsi, et kui mõelda pidevalt negatiivsetele asjadele, siis lõpuks need jõuavad sulle järele ning juhtuvadki! Või siis, et see kes teeb, sel juhtub..nagu ütles mulle kunagi üks nõustaja! Kui sa istud kodus ja midagi ei tee, siis ei juhtugi midagi...Aastate pärast avastad, et oled oma elu küll turvaliselt ja rahulikult elanud, aga midagi on nagu puudu ja paljugi tegemata.
Kui ma olin Diakooniahaiglas hooldajana hospiitsis (surijate osakond)  tööl, sii mäletan, et surijatel oli kaks nõuannet-soovitust - 1) armastage oma sõpru ja perekonda ning veetke nendega koos rohkem aega 2) looge ühiseid mälestusi

Seega, püstitan endale kolmanda uue-aasta eesmärgi - veeta rohkem aega oma kallite sõprade ja pereliikmetega ning luua ägedaid ühiseid mälestusi !!

Ilusat uut teguderohket aastat Teile kõigile kallid sõbrad!!

Armastusega,

CatWoman